Lilledest
Kõik taimed, mille puhul peame põhiliseks õieilu, arenevad paremini, kui neid sügisel väetatakse hästi mullastunud kompostiga. See võib olla ka puhas taimekompost, kui ei soovita just lehtede vohamist. Kuid õistaimed ei ütle ära ka loomsest väetisest. Soovitav on sel juhul linnusõnnik – kana-, tuvisõnnik või guano –, mida segatakse taimse kompostimaterjaliga. Selline kompost tuleb hoida väga niiske, sest linnusõnnik võib kuumeneda.
Kui kompost on sügiseks mullastunud, laotatakse see ühtlase kihina laiali ning töödeldakse istutusajal kõpla või äkkega mullapinna ülemisse kihti. Mõne nädala pärast maalapp kaevatakse läbi või küntakse. Mullaorganismid saavad siis komposti mullaga ühendada ning tekitada järgmiseks aastaks hea mullastruktuuri.
Kevadel töödeldakse mulda veelkord kõpla või äkkega. Külvatakse õiepäeval ja ka kõik järgnevad hooldustööd on soovitav teha õiepäevadel.
Kasvuhoones ette kasvatatud või ka mitmeaastased taimed istutatakse maha istutusaja sisse jäävatel õiepäevadel, niisiis kui Kuu liigub Kaksikute või Kaalude tähtkujus. Sel ajal juurduvad taimed kiiresti ning õiepäeva impulss toetab ühtaegu õite kujunemist.
Lõikelilli tuleks vaasi lõigata võimalikult õiepäeval. Me tegime kevadel võrdluskatse: Veevalaja õiepäeval lõigatud lilled püsisid värskena 11 päeva, neli päeva hiljem Jäära viljapäeval vaasi lõigatud lilled närtsisid juba viiendal päeval. Õiepäeva lilled lõhnasid ka kauem ja tugevamalt. Kuid on olemas ka üks nipp. Suvalisel ajal lõigatud lilled püsivad värskena tunduvalt kauem ka ainuüksi õiepäeva ajal vaasi valatud vees.
Ka ületalve keldris hoitud rõdutaimi tuleks välja istutada ja tagasi lõigata istutusaja õiepäeval. Lisada võib komposti või kaubanduses saadaolevat istutusmulda. Kasuks tuleb ka n-ö vanaema retsept: kastekannu pandud munakoor, mida uuendatakse iga nädal. Lisada võib samuti söögist üle jäänud rohuteed, üks tass kastekannu kohta. Sobivad nii nõgese, kummeli, võilille, saialille kui ka teised tõmmised.
Minu tuttavad, kellega olen pidanud juba palju aastaid aianduskursusi, tegid oma õpilastega alati meelsasti katseid. Nad kasvatasid väga palju lilli, neid kuivatati ka talveks vanikute ja pärgade tegemiseks. Lillede eest hoolitsemine ja lõikamine õiepäevadel oli neile enesestmõistetav. Ma palusin neil lõigata osa lilli kuivatamiseks ka teistel aegadel. Kui ma talvel nende juurde jälle kursusi pidama sõitsin, rippusid arvukad kimbud varjualuses. Ma ei uskunud oma silmi – niivõrd erinevad olid samast kasvukohast, kuid erinevate konstellatsioonide ajal lõigatud lillede värvid. Mõnede lillede õied olid muutunud täiesti kahvatuks, osa olid hallid või tumenenud, vaid õiepäeval lõigatud lillede õied olid säilitanud särava värvi.
Rooside puhul soovitame hooldamiseks samuti õiepäevi. Kui sügisel on unustatud väetada, laotatakse kevadel põõsaste ümber õhuke kompostikiht ning töödeldakse kergelt mulda. Kui nõges on aiaservas ajanud välja esimesed kasvud, keedetakse 3-4 kasvust tee ning pritsitakse jahtunult noortele roosilehtedele. See protseduur, mida võib korrata iga nädal, tugevdab taimede lehti ning kaitseb neid seenhaiguste eest. Kui roose tahetakse vaasi lõigata, siis sobivad selleks samuti õiepäevad, lõikamine lehepäeval põhjustab emataimel tihti seenhaigusi. Lehetäide vastu aitab, eriti just kevadiste jahedate ööde järel, rooside kastmine järgmisel hommikul; see paneb taimemahlad paremini liikuma ning vähendab lehtede suhkrusisaldust.
Külvikalender 2002