Kas taevakehad mõjutavad ilmastikku?
Ilmastiku jälgimine ja ennustamine on olnud läbi aegade oluline neis eluvaldkondades, kus inimtegevus sõltub suuresti ilmaoludest. Neile, kes kündsid maad ja merd, oli sellel sageli eksistentsiaalne tähendus. Ja vaatamata suurele arengule ja uutele võimalustele, tuleb ka tänapäeval neis valdkondades ilmastikuga paljuski arvestada. Aga ka lihtsalt puhkuse planeerimisel on pikaajalisem prognoos teretulnud.
Kui vaadata järele, mida on avaldatud taevakehade liikumise ja ilmastiku vaheliste seoste kohta, siis kõige rohkem on uurimusi ja ka vanarahva tarkusi selle kohta, kuidas Kuu kasvamine ja kahanemine ilma mõjutab. Nende põhjal võib üldiselt öelda, et Kuu kasvamise faasi iseloomustab võrreldes kahanemise faasiga selgem ilm ja väiksem sademete hulk. Kuid ka kasvamise ja kahanemise faasis saab eristada mitmeid perioode. Eriline mõju on täiskuul: ka pilvisel ja sajusel perioodil vabaneb öötaevas tavaliselt mõneks ajaks pilvedest ning täitub täiskuu intensiivse kollakas-hõbedase valgusega.
Vähem on uuritud Kuu kaugenemise-lähenemise ja kuukaarte tõusmise-laskumise rütmi mõju ilmastikule. Senised tähelepanekud lubavad öelda, et Kuu kaugenemine sarnaneb Kuu kasvamisega, st ilmad on siis selgemad ja päikesepaistelisemad. Külvikalendrisse on sisse toodud koguni uus mõiste Ag-õis, sest nagu katsed näitasid, on Kuu Maast kõige kaugema asendi ehk apogee (Ag) mõju tugevalt valguselemendile sarnane. Lähenev kuu põhjustab aga rohkem madalrõhkkonda.
Kuu tõusmise-laskumise rütm on vastavuses Päikese liikumiskaarte tõusmise ja laskumisega aasta jooksul ning ka mõju on sarnane. Kui Kuu liigub samades tähtkujudes, kus Päike talvel, st Küti, Kaljukitse, Veevalaja tähtkujus, siis on sageli külmem periood, seevastu tähtkujud, kus Päike liigub suvel, toovad rohkem soojakraade. Kuid mõnikord võib olla ka vastupidi, nagu on aastaid, kui talv on soe ja suvi jahe.
Kuid veelgi ilmekamad seosed avalduvad, kui jälgida Kuu sideerilist liikumist. Kuu läbib sodiaagivöö kaksteist tähtkuju veidi rohkem kui 27 päevaga. Erinevate tähtkujude omadused tulevad selgemini esile, kui Kuu liigub ühest tähtkujust teise. Ilm võib mõne tunni jooksul siis muutuda täiesti teistsuguseks.
Kui Kuu liigub maaelemendi tähtkujudes (Kaljukits, Sõnn, Neitsi – Külvikalendris märgitud juurepäevana), valitseb ilmastikus maasuunaline tendents. Taevalaotus on sageli pilves ja sinakashalli, sünge ilmega. Pilved liiguvad madalalt ning on kujult enamuses rünkpilvede laadsed. Maasuunaline tendents surub isegi korstnasuitsu alla, linnaõhk on sel ajal tihti hingemattev ja heitgaasidest küllastunud. Ilm on jahe ja sageli ka vihmane, talvel esineb lumesadu või tugevat härmatist. Põuasel perioodil toob see aeg kosutavat niiskust ja jahedust, talvel aga tugevat pakast. Vaatlused näitavad, et sellesse perioodi satuvad talve kõige külmemad päevad.
Kui Kuu liigub vee-elemendi tähtkujudes (Kalad, Vähk, Skorpion – lehepäevad), on suurem õhuniiskus ja sarnaselt maaelemendile rohkem sademeid. Pilvkate on ühtlane, hallika tooniga (kihtpilved) või valkjas ja „soomusetaoline“ (kihtrünkpilved). Sel ajal on isegi selgetel päevadel õhus kerge vine, hommikul või õhtul sageli tugev udu ja kaste. Talvisel ajal sajab lobjakat ning esineb kerget sula. Ilm on rõske ning jahedus tungib kontideni.
Kui Kuu liigub õhuelemendi tähtkujudes (Kaksikud, Kaalud, Veevalaja – õiepäevad), on ilm selgem ja päikesepaistelisem. Värvidki muutuvad looduses erksamaks ja säravamaks. Taevas on erksinine, vähesed pilved tõusevad kõrgematesse õhukihtidesse ja moodustavad õrna, läbipaistva loori (kiudpilved). Looduses valitseb maast-eemale-tendents, mida näitab nii pilvede asetus ja kuju kui ka kõrgem õhurõhk. Õhk muutub kergeks ja seda on hea hingata. Pärast suruvat ja niisket maaelementi tuleb kontrast sageli hästi esile. Suvel on sel ajal päikeseküllane ilm (eriti Kaksikutes), talvel ja kevadel ereda päikesepaistega selged päevad, kuid külmad ööd.
Kui Kuu liigub tule-soojuselemendi tähtkujudes (Jäär, Lõvi, Kütt – viljapäevad), tuleb esile tugev soojusimpulss. Päike võib olla varjatud kerge pilvelooriga, kuid kiirgus on intensiivne ja kohati põletav. Tuleelement muudab isegi pilvede kuju sageli suure taevatulekahju sarnaseks, tihti esineb ka V-kujulisi vorme (kõrgkihtpilved). Sel ajal on suve kõige põuasemad ja lämmatavamad päevad. Kergesti tekivad ka metsapõlengud. Talvel võib temperatuur järsult tõusta ning kergesti sulale minna. Soojuse kõike täitev impulss on tunda nii looduses kui ka inimorganismis.
Tuleb lisada, et Kuu liikumisega kaasnevad ilmastikumuutused pole alati nii selged ja ilmekad, vaid tihti võib domineerida mingist planeedikonstellatsioonist põhjustatud pikem ilmaperiood. Ent kui tegemist on näiteks pikema vihmaperioodiga, siis erineb näiteks Kaalude-vihm märgatavalt Skorpioni-vihmast.