Maakera ja sodiaagiring
Arvukad katsed on selgesti näidanud, et sodiaagiringi tähtkujudest lähtuvad erinevad mõjud ning need jõuavad erinevalt ka Maale, sõltuvalt sellest, milliseid konstellatsioone planeedid nende ees moodustavad. Täpsemal vaatlemisel võib näha, et sodiaagivöö tähtkujudel on ka mitmekesine seos Maa eri piirkondade ja nende kliimatingimustega. Kui heita pilk maailma atlasesse või maakera satelliitpildile, siis jääb silma, et maakera kontinentaalne osa jaotub erivärvilisteks kliima-, taimkatte- ja pinnasevöönditeks.
Kui sõita näiteks läbi Prantsusmaa Vahemere suunas, algab Lyoni kõrgustikul uus maariba. Taimeriik muutub täiesti teistsuguseks. Kui varem oli näha rohelisi karjamaid, siis nüüd on kõik hoopis kiduram, pakkudes võimalust vaid lamba- ja kitsekasvatuseks. Ent milline õiterohkus! Pole ime, et mesilastel läheb siin hästi.
Läbides lennukiga suuremaid vahemaid, näeme enda all steppe ja kõrbeid, edasi uduseid ja niiskeid vihmametsi, ning seejärel jõuame igijää piirkonda, kus leitakse jääst külmunud loomi, kes tänapäeval elavad vaid soojadel aladel. Seega pidid Maa kliimaolud lühikese aja jooksul väga kiiresti muutuma, nii et isegi loomad ei suutnud end külmumissurmast päästa. Maa poolustel valitseb jääks tardunud vesi kui maaelement. Lõunapoolusel on seda rohkem kui põhjapoolusel.
Kui külastada põhja polaarala suvel, siis võib näha, kuivõrd intensiivne on seal maaelemendist tagasi peegelduv valgus. Päike asub sel ajal Kaksikute tähtkuju valgusregioonis (20.06–19.07).
Sellega piirneb ala, mida nimetatakse parasvöötmeks. Päike mõjutab seda regiooni, kui liigub Sõnni või Vähi tähtkujus. Sõnni tähtkujus (14.05–19.06) on tema kaared tõusvad, Vähi tähtkujus (20.07–10.08) laskuvad. See on Sõnni maa- ja Vähi vee-elemendi valitsusala. Euroopa ja ka Põhja-Ameerika mandri idaosas osas on maa- ja vee-element mitmekesiselt läbi põimunud ning kliima on tasakaalustatud ja harmooniline, sellest ka nimetus parasvööde. Aasias ja Põhja-Ameerika lääneosas domineerib aga ühekülgselt maaelement: Siberi mõõtmatutel aladel on see külma toimel tardunud igikeltsaks, Kesk-Aasia piirkonnas aga läheb üle juba kuivadeks steppideks ja kõrbeteks. Sama kehtib ka Põhja-Ameerika lääneosa kohta.
Lõvi tähtkujusse jõudes (11.08–15.09) on Päikese liikumiskaar sama kõrge kui Jäära tähtkujus (19.04–13.05). Mõlema tähtkuju tule-soojuselement mõjub küll ühekülgselt, kuid loob eelduse ka viljakuseks ja küpsemiseks. See soojusvöö ümbritseb maakera umbes 20 ja 45 kraadi vahel ekvaatorist põhja pool. Seal, kus niiskuse tasakaalustav toime on nõrk, laiuvad stepid ja kõrbed. Nii leiame selles kahekordses soojusregioonis põhiliselt liiva- ja soolakõrbeid: Sahara koos Araabia kõrbega, Gobi, Sonora kõrb, kui nimetada suuremaid. Kui mängib kaasa vee-element, siis tekivad soodsad tingimused taimekasvuks, nagu Aasias ja Põhja-Ameerika kaguosas ja Kariibi mere piirkonnas.
Tuleb muidugi märkida, et looduses ei kulge need vööndid loomulikult sirgjooneliselt, vaid teatud lainelisusega.
Kui liikuda edasi lõuna poole, ekvaatori piirkonda, siis näeme siin kevadel Päikese kaari Kalade tähtkujus tõusmas (12.03–18.04) ja sügisel Neitsi tähtkujus laskumas (16.09–01.11). Nendesse tähtkujudesse jäävad ka ekliptika ja taevaekvaatori lõikepunktid (kevad- ja sügispunkt) ning seega öö ja päeva võrdne pikkus. Kui Maa põhjapoolusel valitseb pool aastat valgus ja teine pool pimedus, siis ekvaatoril on tasakaal. Päev ja öö on läbi aasta peaaegu ühepikkused. Pole hämarat aega, päev ja öö vahelduvad järsku ning suurte temperatuurimuutustega. Selles vööndis asuvad hiiglaslikud Amasoonia ja Kesk-Aafrika, aga ka Malai saarestiku vihmametsad.
Veel edasi lõuna poole algab Kaalude (02.11–18.11) ja Veevalaja valgusregioon (15.02 –11.03). Selles valitseb intensiivne valguselement, ilma tasakaalustava vee-elemendita. Ka siin on põhiliselt stepid ja kõrbed, nagu Atacama kõrb Lõuna-Ameerikas, Namibi kõrb Lõuna-Aafrikas, Kesk-Austraalia kõrbealad.
Sellele valgusvööle järgneb Päikese laskuvate kaarte korral Skorpioni veeregioon (19.11–19.12), Päikese tõusvad kaared on sama kõrged maises Kaljukitses (18.01–14.02). Nii täiendavad lõuna parasvöötmes (umbes 30 – 45 kraadi ekvaatorist lõuna pool) maa- ja vee-element jälle teineteist. Selles piirkonnas (Kagu-Austraalia, Uus-Meremaa põhja- ja Argentiina lõunaosa) võib näha taas lopsakat taimestikku.
Talvisel pööripäeval on Päike Küti soojuselemendis (20.12–17.01). Põhjas näeme Päikest liikumas madalaid kaari mööda üle taevavõlvi, lõunapoolkeral aga säramas kõrgel taevas. Tugev soojusimpulss loob Uus-Meremaa lõunaosas, Tulemaal ja Falklandi saartel jälle kalduvuse steppideks.
Seda suurt pilti muudavad tähtkujudes liikuvad planeedid, tugevdades või nõrgestades tähtkujude mõju, sõltuvalt planeedi enda loomusest. Nii mõjuvad Marss, Kuu ja Neptuun eriti tugevalt Kalade, Vähi või Skorpioni tähtkujus. Saturn, Merkuur ja Pluuto intensiivistavad oma soojuselementi Jäära, Lõvi või Küti soojusregioonis. Jupiter, Veenus ja Uraan saavad oma valgusjõudu saata tugevamalt Maale, kui neid toetab Kaksikute, Kaalude ja Veevalaja tähtkuju valguselement. Planeedid mõjuvad nii, et nende loomusest sõltuvalt kas tasakaalustatakse või muudetakse ühekülgseks mingi tähtkuju poolt valitsetud Maa piirkonna tüüpiline kliima. Neid ilmastikuolusid muudavad tihti ka teised kosmilised sündmused, nagu näiteks planeetide trigoonid, vastasseisud, konjunktsioonid ja muud omavahelised nurkasendid. Neid mõjusid elame Maal läbi tormina, äikesena, maavärisemisena jms.
Suur astronoom Johannes Kepler on öelnud: „Arvukad muutused, mis toimuvad Maa sees ja Maa peal, on nii korrapärased ja mõõdetavad, et neid ei saa omistada mingile pimedale jõule, ja kuna planeedid ise ei tea midagi nurkadest, mida nende kiired Maa suhtes moodustavad, siis peab Maal olema hing […]. Teatud pilt sodiaagist ja kogu taevalaotusest on Jumala poolt Maa hinge surutud […]. Sellest siis sümpaatia Maa ja taevatähtede vahel, sellest nii reeglipärased loodusmõjud. Et Maal on tõesti olemas hing, näitab selgesti ilmastiku ja seda mõjutavate aspektide vaatlemine. Teatud aspektide ja konstellatsioonide korral muutub õhk rahutuks; on selliseid vähe või puuduvad üldse, jääb õhk rahulikuks […].”